Hilissuvised nõuanded

Mahetootmine on eluviis. Iga päevaga näeme, kuidas suurtootmine pressib peale oma suurte saakide sooviga ja kuidas ta püüab mahetootjaid ja tervisliku toidu tootjaid hävitada.  Käesoleval kevadel surid kõnelejal mesilased järsku ära. On olnud ka selliseid mesilaid, kus isegi viiskümmend peret surevad. Põhjuseks on keemiline umbrohutõrje ja nende jääkide ladestumine organismidesse. See on hoiatuseks, et kui me mahetootmisega ei tegele ihu ja hingega, siis me sureme varsti kõik nagu mesilased. 

Loodus on tark. Kui me läheme kartulipõllule, kus kõrvuti on mahepõld ja keemiaga töödeldud põld, siis metssead valivad mahepõllu maiustamiseks. Niisamuti on ka teiste kultuuridega.Ka rotid, hiired leiavad alati kõige mahedama toidu. Mahetootjad peaksid ühinema poliitilisel rindel, et üheskoos avaldada oma soove, kuidas oma tööd korraldada.

Mahetoitu hakkame nüüd salvestama. Mõned praktilised näpunäited.
Augustikuu on kõigi jahu- ja tangainete ning makaronitoodete kahjurite leviku kõrgaeg, nii et tasuks poolikud pakid ja seismajäänud põhjad läbi kontrollida, esmajärjekorras ära kasutada
või vajadusel mõnele loomale keeta jne.

Mahetoodete kasvatamisel on selline asi, et taimed on justkui võrdsed üksteisega, kuid on neidki, kes tahavad veel võrdsemad olla. Hiljaaegu oli  kõneleja mures, mispärast kabatšoki vili ei kasva korralikult. Õppepäeval räägiti, et kõrvitsalised ei kasva herneste lähedal. Tuli välja, et tõepoolest, tema kõrvitsad olid hernestest paari meetri kaugusel.

Kui paneme oma köögiviljad keldrisse, on seal üsna ruttu jaol hiired. Kui panete hoidlatesse porgantitele, kartulitele ja õuntele peale tillivarsi, ei tule ükski hiir toidule ligi. Tehke nüüdki veel tillikülvi; soolake neid maitseainetena, kuid suured ja täiskasvanud tillivarred hoidke kõik alles rottide ja hiirte peletamiseks. 

Söömisest. On öeldud, et ei tasu süüa neid toiduaineid koos, millest ühed annavad happelise ja teised aluselise jäägi. Praktilisest küljest tähendab see, et vähem sobivad kokku lihatooded ja kartul. Liha sööge eraldi köögiviljadega, toorsalatiga. Paari tunni pärast võite kartulit süüa, eraldi salatid ja kastmed juurde. Peagi tunnete, et teie organism võtab sellise toitumise hoopis paremini omaks, toidu paremini vastu. See ongi söömise juures põhitähtis: saada toidust energiat. 

Roheliste salatite-taimede väärtus on klorofülli sisaldus. Miks inimesel on vaja klorofülli? Klorofüll on looduslik antioksüdant, mis kaitseb organismi raskete kemikaalide kahjulike mõjude eest, aitab organismil omandada hapnikku ja soodustab  rakkude hingamist. Klorofüll avaldab rganismile üldtugevdavat, antibakteriaalset ja põletikuvastast toimet. Samuti rahustab ärritunud limaskesti ja soodustab kudede taastumist, soolestiku head mikrofloorat, toksiinide väljaviimist organismist, on efektiivne nahaprobleemide ja allergilise lööbe parandamiseks. Klorofülli sisaldavate taimede kasutamine oleks mõistik aastaringselt teha. Muidugi kõike me ei suuda aastaringselt värskena tarbida, aga näiteks võite sügisel koristamise ajal võtta peterselli juuri, murulauku (peab laskma enne korraks läbi külmuda, nii et võtke sügisel varakult, pange mingisse kasti või potti ja laske läbi külmuda) ja oktoobris-novembris toote sisse ja hakkate kastma ja nii on teil pidevalt roheline ja mõnus maitsetaim olemas. Ta kannab pikka aega. Võite panna mitmesse potti ja tuua järk-järgult sisse.

Üks olulisemaid asju, mida tervisliku toitumise juures peetakse tähtsaks, on hapendatud taimede söömine. Meie hapendame põhiliselt kapsast, kuid on ka soovitatud hapendada näiteks peedipealseid, kapsastele panna sisse porgandeid ja nii terveid kui ka riivitud õunu. Igal päeval võiks 20-30 grammi hapukapsast toorsalatina süüa. Kapsa hapendamise juures on soovitused, et kui kapsa hapendamiseks riivite, pange see ämbrisse või suuremasse purki ja laske sel seal hapnemiseperiood ära hapneda, kus ta hakkab vedelikku seal üle ajama. Kui ta on suuremas nõus, siis saab mahla paremini kinni üüda, mis sealt üle ajab. Kui äge hapnemise periood on läbi 3-5 päeva pärast, siis pange vähemalt osa hapukapsast pooleliitristesse purkidesse (oleneb pere suurusest) ja vajutage see kõvasti kinni, purgile kaaned peale ja viige võimalikult jahedasse, isegi 1-2 miinuskraadi juurde, nii et hapnemine jääb seisma. Kui kapsas on paar päeva jahedas, hapnemine lõpeb ja seda kapsast jääbki niisuguseks vähehapuks. Seda on väga mõnus võtta purgist toorsalatina. Nii, kui me selle purgi avame, hakkab ülejäänud kapsas kohe edasi hapnema. Muidugi võib teha ka kolmeliitristesse purkidesse ja siis keeta perele terve kolmeliitrine kapsas ära. Sellist värskelt hapendatud kapsast võib hakata tegema juba nüüd, kui varase kapsa pead hakkavad lõhki kasvama või mida iganes. Panete nad sinna hapnema ja nad seisavad küll. Nii pole tarvis hapenduskapsast selleks tarvitada. 

Maitsetaimede säilitamiseks on väga hea, kui te supirohelise segu valmis teete. On veel viimased sibularohelise pealsed, tillid, petersellid, natuke sellerilehte, võite sinna juurde panna riivitud porgandit. Segada soolaga ära ja vajutada tugevasti kinni ja panna suuremasse purki, mis võib isegi lahtise ja hästi suure kaanega olla. Sealt on mõnus võtta. Ta on küllalt soolane ja kui te sealt supi maitsestamseks võtate, on südatalvel väga mõnus tunne. 

Igapäevase toidu juurde peaks leidma võimaluse toorsalatit süüa. Võib kasutada võilillelehti, peterselli, tilli, nõgest, murulauku, tomatit, kurki jms ja salti kastmeks pole alati tarvis kasutada hapukoort või majoneesi, vaid hea kastme saab väga hästi teha, kui panete tavalise vee sissesoola, natukene suhkrut, mõnele salatile sobib ka natukene mett. Hapuaineks mitte äädikaks, äärmiseks juhuks sidrunhape olla, kuid hea on ebaküdoonia mahl. Igaüks võtku kas või väike teelusikatäis, kuid ta sellest saanud organismi kaitse klorofülli kaudu kätte.

Võtke looduspuhtas kohas üks ruutmeeter mitmekesise taimestikuga maad, pügage see ära ja siis hakake igal nädalal seal ädalat lõikama. Oras on väga hea taim, maltsad on väga tervislikud ja peaaegu igasugune roheline asi, mida maa meile kasvatab, ei ole väikeses koguses meile mürgine, aga kui on mingi terviseprobleem, tuleb seda rohkem ja mitmekesisemalt kasutada. Korjake kõik see roheline kokku ja kuivatage ära. Seda järjestikku mitu nädalat ja saate suurema koguse klorofüllirikast rohelist elujõuallikat. Kuivatada ära, et ta muutuks kuivaks ja rabedaks ja hiljem raputada toidu peale ükskõik kui palju. Eriti kasulik on nõgeseseemned, mida peaks kuivatama õhukese kihina, sest need kipuvad kergesti hallitama. Nõgeselehti korjata mite õitsevate küljest, vaid niita nõgesed maha ning kui uued kasvud tulevad, siis võtta sealt lehti ja kasutada. On ka öeldud seda, et nõgest ei peaks iga päev tarvitama, vaid mõistlikes koguses. Umbrohtu võib mõnes mõttes võrrelda maitsetaimedega, mille kasutamisel peaks jääma mõistlikuks. Mõistlik kasutaja võiks taime esmalt maitsta ja veenduda selles, kas maitse on vastuvõetav ja sobib ka teiste komponentidega. Osad taimed on kas mõrkjad või spetsiifilise maitsega ning liiga suure koguse kasutamine võib toidu rikkuda. 

Kui hakkame usinasti salateid tegema kõikvõimalikest maitsetest kõikvõimalike retseptide järgi, siis on soovitus: jälgige oma peres ja kas või küsige, mis on tema lemmiksalat ja –maitse. Mitte teha ühte salatit, mis meeldib perenaisele või peremehele, vaid teha nii, et igale sööjale oleks mingi lemmikmaitsega salat või hoidis. Kedagi ei tohiks unustada. 

Varuge praegu võimalikult erinevaid taimi ja tehke erinevaid teesid, mis aitavad talvel. Väga tugeva toimega on raudrohi, mida kasutada esimeste haiguste tunnusmärkide juures. Panna raudrohule kuuma vee peale, kuid ei hoia nii kaua, et tee mürkroheliseks läheb, aga umbes 3-5 minutit seista. Võtta õisikud välja ja kui ta veel veidi jahtub, panna mett juurde ja paari tunni pärast tunneb enesetunde paranemist. Väga hea maitselise tee saab, kui praegu, enne kui mustsõstralehed ei ole lapiliseks läinud, korjata mustsõstraohje kimpu, kus lehed küljes. Mustsõstralehetee on väga toniseeriv. Ja väga hea maitsega. Vaarikalehti tasub ka korjata ja kuivatada. Seda peetakse samuti üheks paremaks haiguste tõkestajaks. Korjata ja kuvatada punaseid päevakübaraid, kummeleid, teelehti ja paiselehti. Loengupidaja on tähele pannud, et kaasaegsed köharohud ei aita. See küll likvideerib köha ära, summutab kõik, mis peaks välja tulema. Pärast on selline tervislik seisund, et ei oska ka arst öelda, milles probleem seisneb. Paiselehe lehti ei tohi kogumise ajal muljuda, vaid panna korvi tasaselt ja siis panna kuivama nii, et karvane pool on ülevalpool, üksteise kõrvale õhurikkasse ja hämarasse kohta. Kui paiselehed on kuivanud, pakendada paberikotti. Väga hea toniseeriv teesegu on, kui võtta raudrohuõisiku, naistepunaõisiku, 2-3 lehte mustsõstart, natuke kummelit ja köömneid. Seda võib juba kauem lasta tõmmata. See kogus on umbes ühe liitri tee jaoks. Nii saab erakordse maitsega toniseeriva tee, mis aitab ka külmetushaiguste vastu. 

Kui hoidiseid hakata tegema, on sügisel väga hea võimalus ära kasutada väikeseid porgandeid, natuke lõhenenud kapsapäid, kõveraid kurke, millest teha igasuguste segudega supipõhjasid. Neid võib süüa salatina või keeta talvel kartuleid ja lihapuljongit juurde. Võib ka niisamuti kuuma vett peale panna ja puljongibaasil supina kasutada. Talvel on mõnus ja kiire võtta, eriti koolikäijatel lastel, kel päeval pole alati vanemaid käepärast. Sellise toidu valmistamisega saab laps hakkama ja saab omale sooja lõunasöögi valmis teha. Aedviljad pannakse maitsestatult keema ja kuumalt pannakse steriliseeritud purkidesse ja kaaned kõvasti peale. Koolides lapsed palju kõõgiviljade toite, kuna nad ei ole kodus harjunud. Tehke võimalikult palju lastele näksimiseks sobivaid köögivilju, nt lõigake õunad käepärasteks tükkideks. Laps võtab möödaminnes ühe õuna, porgandi või kaalikatüki ja nii ta harjub köögiviljade maitsega ja siis on köögiviljades söömine pärast koolis ka lihtsam. Kasutage mooside ja mahlade tegemisel iagsuguseid variante. Aastaid tagasi oli taimekaitse inspektsioonis üks aruandeblankett, kus oli grupeeritud kokku: õunad, pirnid, marjad, porgand ja teised juurikad olid mujal grupis. Tookord tekitas see imestust. Mõne aastaga on kõneleja jõudnud sinnani, et avastas, et porgandi lisamisega saab väga palju erinevaid moose. Kui vähem panna suhkrut sisse, siis võib neid ka lihtsal salatiks kasutada. Keeta porgand ära ja karusmarjadega segamini panna. Keeta ka karusmarjad ära ja lasta mikseriga puruks ja hiljem lisada maitse järgi suhkrut. Sama sobib ka pohladega teha. Kui kellelgi on maasikamoosi tegemisel jäänud siirupit eraldi purki, võib proovida karusmarjadega ja saab teha väga huvitavamaistelise moosi. Karusmarjad on äärmiselt vajalikud organismile, eriti südamehaiguste ja üldise tervishoiu suhtes. 

Kevadel korjasime kasemahla. Hapuks läinud kasemahl on väga hea, kui on maogastriidid jm maohädad. Kasemahla pidevalt juues on suvel väga hea janukustutaja. Kasemahl sisaldab kõiki mineraale, vitamiine ja orgaanilisi happeid, mis puud lehte ajab ja õitsema paneb. 

Kui kasutate taimetoitu, võib liha asemele panna salatitesse ube, läätsesid ja raske töö tegijatele kaera. Kaeraputru keetmisel ei oleks tarvis kaua keeta, vaid kallata peale keev vesi ja lasta veidi kaane all seista ja panna peale toormoosi või mett ja piim kõrvale. Kui pudrud on keedetud piimaga, mõjuvad enamal juhul tervisele halvasti, kuna üks on happeline ja teine aluseline Happeliste toitude seedimiseks on vaja hopis teistsuguseid seedesegmente ja ensüüme, kui teiste jaoks. Seega on kasulikum, kui keedate pudru veega valmis, panete natuke õli, moosi või mett ja piima joote peale. Siis ei ole piima keetmisega ära rikkunud. 

Seeni korjata ja valmistada nii, et küpsetada läbi ja panna külmikusse, kust on pärast hea võtta ja kastmesse või pirukasse lisada.

Nõuandeid jagas Tiiu-Reet Kõnnussaar Naatsaku talus Viljandimaal 12.08.2012